Kivikatus, plekist katus või bituumenkatus?

Katusel on mitmeid ülesandeid. See peab juhtima ära vihmavee. Kestma aastakümneid Eesti muutuvas ilmastikus, mis tähendab talvel -20 ja suvel +25 kraadi, ning ajuti taluma tormituuli. Samuti sobima välimuselt hoonele ja isoleerima heli ning soojust.

Allpool anname lühikese ülevaate enamlevinud katusetüüpidest - kivikatusest, plekist katusest ja bituumenkatusest.

 

Kivikatus

Kivikatused laotakse savist või betoonist tehtud katusekividest, mis näevad väärikad välja ja on väga vastupidavad. Sellise katuse paigaldamine eeldab vähemalt 14° katusekallet.

Betoonist ja keraamiliste katusekivide suurim vahe on nende hind. Betoonist katus on odavam kui keraamilistest kividest katus, kuid see-eest keraamilistest katusekividega katus vananeb aastakümnete jooksul kaunilt, lisades hoonele väärikust. Kõikvõimalike katusekatete hulgast peetakse seda tüüpi katusekive kõige soliidsemaks valikuks.

Kivikatus summutab eeskujulikult vihmasaju ajal tekkivaid helisid ning vajab mõnevõrra vähem heliisolatsiooni selle alla.

Negatiivse küljena võib välja kaks asja.

Kivikatus on teistega võrreldes raske – ~50kg ruutmeetri kohta, millele lisandub talvel lume mass, ning see esitab katuse kandekonstruktsioonile (link ülevaatlikule ehitusinfo.ee artiklike kandekonstruktsioonidest, avaneb uues aknas) märkimisväärselt suuremad nõudmised, kui näiteks plekk-katust toetavale konstuktsioonile.

Samuti on kivikatus poorne ja vastuvõtlik ilmaoludele - seda küll vähemal määral, kui bituumenkatus. Poorne katus toetab katuse sammaldumist ja selle liitekohtadesse lendlevate prahiosakeste kogunemist, mistõttu võib vajada kivikatus regulaarset puhastamist.

Enne kivikattega katuse paigaldamist on kindlasti vaja veenduda kandekonstruktsiooni sobivuses.

 

Plekist katus

Tänapäevased plekkkatused on vastupidavad ja näevad kenad välja. Plekist katus kestab Eesti kliimas hästi, sest lumi libiseb sellele ruttu maha. Samuti ei ole katusekattematerjaline plekk poorne, ning sinna ei kogune vesi, mis Eesti heitlikes ilmaoludes külmal ajal külmub-sulab-külmub ja mõjutab katuse pealispinda märkimisväärselt.

Sellise katuse suurimad eelised on kattematerjali suhteliselt soodne hind, lai värvivalik ja vähene kaal. Katuseplekk kaalub ~5kg ruutmeetri kohta, nii et see sobib praktiliselt igasugusele katusekonstruktsioonile.

Plekkmaterjalist katust saab sobitada nii uuele kui vanale hoonele, võimalik on väga suur värvide ja profiilide valik.

Selliste katuste paigaldamine ning liitekohtade ühendamine on käsitöö. Plekiga on võimalik katta praktiliselt igasuguse kujuga katus - ka keerukamate kallete ja nurkade katmine ei ole probleemiks.

Plekist valmistatud katuste üheks negatiivseks küljeks tuuakse tihti, et see teeb vihma ajal kõvasti lärmi. Kui vahetult katuse all on eluruumid, siis on vihma ja rahet eriti hästi kuulda.

Selliste helide läbikostvus on puuduliku katuseisolatsiooni tulemus. Kui kivikatuste puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata katusekonstruktsioonidele, siis plekist katuse puhul katuse isoleerimisele ja soojustamisele.

Korralikult soojustatud plekkmaterjalist katused ei tekita vihma korral teistest katusetüüpidest suuremat lärmi hoone sees, mida vahel rahvasuus peljatakse.

 

Bituumenkatus

Bituumen on viskooskne kleepuv aine, millest saab veekindlat ja vastupidavat materjali valmistada. Bituumenit kasutatakse peamiselt asfaldi koostisosana, kuid sellest tehakse ka katuseid. Seda materjali saab kasutada rullmaterjalina lamekatustel ja bituumensinglitena viilkatustel.

Kõige rohkem kasutatakse bituumenit lamekatustel – parkimismajades, ostukeskustes jne. Bituumensinglid sobivad katustele, mille kalle on vähemalt 11°.

Bituumen on üks odavamaid katusematerjale. See on vihmaga sama vaikne kui kivi ning kvaliteetne bituumenkatus on ka sama kestvusega. Bituumensinglid näevad viilkatustel kenad ja modernsed välja. Neid on mitme erineva kuju ja värviga. Vahel lisatakse bituumenile veel kummi juurde, et seda eriti painduvaks ja vastupidavaks teha.

Bituumensindlid ei ole Eestis nii levinud kui USA-s ja mujal, sest bituumen ei pea nii Eesti ilmastikule ilma täiendava hoolduseta vastu niisama kaua, kui kivikatused ja plekkmaterjalist katused. Lumi bituumenkatuselt maha ei libise, nii et sarnaselt kivikatusele tuleb kontrollida, kas katuse kandestruktuur on piisavalt tugev, et kanda nii katust kui lund.

Lisaks tuleb arvestada ka seda, et bituumenkatuse paigaldamine toimub lahtise tule abil ning erinevalt kivist ja plekist on see materjal tuleohtlik.

 

Alustada tasub kandekonstruktsiooni hindamisest

Kokkuvõttes teeb sobiliku katuse valimise lihtsamaks kandekonstruktsiooni hindamine, ning teiseks katuse kallaku arvestamine. Nii saavad selgeks võimalikud katusevariandid antud hoonele, millest edasi süveneda värvitoonidesse ja teistesse nüanssidesse.